Perth – Geraldton – Monkey Mia

Oleme sunnitud veidi halama auto tehnilistest probleemidest, kuna see on võtnud suure osa meie energiast ja ajast. Saime Perthis auto remondist kätte suure hilinemisega ja hakkasime sõitma põhja poole. Kuna olime veidi graafikust maas, olime valmis läbima korraga päris pika teekonna. Esimene suurem linn oli Geraldton, mis on päris ilus linnake India ookeani ääres. Sealses bensukas riputasime üles ka eelmise postituse. Side oli nõrgavõitu ja netis toimetamine väga vaevaline. Olime otsustanud, et auto mootoriruumi katet ei ava vähemalt kaks päeva, kuid alalhoiuinstinkt sundis seda siiski tegema. Ma ei teagi, kas see oli üllatus või mitte aga veepumba laager loksus tuntavalt ja edasi sõita ei riskinud. Jäime ööbima ja hommikul alustasime veepumba otsinguid. Geraldtonis on olemas kõik vajalikud kauplused, kuid auto koodi järgi pakuti mingit meile tundmatut pumpa. Kõik linnakese autovidinate poed olid meie probleemiga juba kursis ja elasid murelikult kaasa asjaolule, et meie auto küljes on detail, mida ei näita ükski andmebaas. Lõpuks leidsime töökoja, kus oldi nõus vahetama laagrid ja järgmisel hommikul viisime auto töökotta. Üsna pea helistati töökojast ja teatati, et pumba korpus on katki ja nad lasevad selle Perthist saata. Oli juhuslikult reede ja vajalik vidin pidi saabuma esmaspäeval.

Olime tahtmatult jälle terve nädalavahetuse ooteasendis ja ning otsustasime selle aja veidi asjalikumalt kulutada. Võtsime rendiauto ja sõitsime Shark Bay –sse. See on Geraldtonist 400 km põhjas asuval poolsaarel olev rahvuspark, kus võib näha delfiine ja valged liivaluited vahelduvad Austraalia tüüpilise punase liivaga. Samal poolsaarel on ka Ocean Park, kus erinevates basseinides oli palju erinevaid India ookeanis elavaid kalu. Meie vaieldamatuks lemmikusk sai jänkuhammastega sinine kala. Tegelikult oli igal sammul tunda, et tegu on turistidele mõeldud atraktsioonidega aga sellegipoolest oli huvitav.

Tagasiteel keerasime suurelt teel maha ühte campingusse. Kunagi ilmselt heal järjel olund suures kompleksis põlesid päise päeva ajal kõik tuled. Tegime suure tiiru, kuid ei kohanud selles “viirastuste campingus” ühtegi inimest.

..ja veel mõned pildid meie pikemast peatuskohast:

Geraldtoni tagasi jõudes veetime kolmada vaevalise öö pisikeses Toyota Corollas ja esmaspäeva hommikul saabus sõnum, milles vabandati viivituse pärast ja teatati, et meie varuosa unustati Perthis koormasse panna. See teade keeras meie plaanid järjekordselt pea peale ja vähendas meie optimismi tuntavalt. Hannes peab 24.jaanuaril istuma Darvinis lennukile, kuid sinna on sõita veel 4000 km. Teisel katsel toodi vajalik vidin siiski lubatud ajaks Geraldtoni ja selle paigaldamine ei kestnud kaua. Nüüd siis istume kohe autosse ja stardime põhja poole.

Jääb üle ainult loota, et õnn pole meile lõplikult selga keeranud ja reis võib jätkuda. Levi on ilmselt lähipäevil olematu ja järgmise postituse saame teha kuratteabmillal.

Geraldton,

17.jaanuar