Darwin – Mount Isa

Australia Day on siin suur pidupäev. Tõeline sumin käib aga hoopis sellele eelneval õhtul. Kui tavaliselt on siin peale 10 õhtul juba suur vaikus, siis sel õhtul sumisevad baarid ja pubid kuni ööseni välja. Peatänava peokohad on ülerahvastatud ja trall käib ka öösel. Järgmisel hommikul on suur vaikus. Linn on varahommikul praktiliselt tühi ja ärkab tavapärasest palju hiljem. Enamus autodest on varustatud lippudega või muu AU sümboolikaga. Juba mitu nädalat enne seda Päeva müüakse kõikides supermarketites Australia sümboolikat. Peatänavatel liiguvad suured jeebid, mille külge on kinnitatud täismõõdus Austraalia lipp või mitu. Igal juhul oskavad austraallased oma maast lugu pidada ja tähistavad Austraalia Päeva täiega.

Jaapanlased pommitasid 1942 aastal suure osa Darwinist maatasa. Selle mälestuseks on mitmed mälestusmärgid ja Austraalia päeval lastakse mereäärse mälestusmärgi juures kahuripauke.

Ööbimiskohaks valisime Darwinis mereäärne parkla, mis oli linna ääres. Ei olnud ka suurt valikut, kuna enamuses parklates oli konkreetne silt, et parklas magamine on keelatud. Avalikud rannad on ujumiseks suletud ja vastavad märgid igal pool üleval. Lisaks krokodillidele on ka mingid mürgised millimallikad, kes on suvehooajal eriti ohtlikud

Hannese saatusest ei teadnud ma midagi. Ta saatis mingil ajal SMS, et pagas sõidab Tallinnasse aga Helsingist Tallinnasse talle endale piletit ei ole. Minu arvates on see nii väike probleem, et ei ole isegi kõne väärt. Liiklus on nii tihe, et ta jõuab igal juhul kohale ja kindlustus maksab ebamugavused kinni.

Jäi veel kirjutamata, kuidas kasutasime pesumaja. Esimest korda tegime seda Perthis. Panime musta pesu masinasse, lasime vajalikud „coinid“ masinasse ja umbes tunni pärast võtsime pesu välja. Põhjalikumal uurimisel tuvastasime, et pesu on pestud aga ilma pulbrita. Minu kogemuse järgi peab panema pesu masinasse ja kätte saab selle triigituna kapist. Nii see paraku siin ei toimi ja oleksime pidanud ka pesupulbri masinasse panema. Nüüd siis olen jälle palju targem.

Mingil ajal peaks vist juuksuris ära käima. Mul pole aimugi, kui palju see maksta võiks ja kuidas juuksurile ingliskeelseid näpunäiteid jagan. Kui hakkasin otsima juuksuritöökoda, selgus et Australia Day on Public Holiday ja ükski juuksur sel päeval ei tööta. Hingasin veidi kergendatult. Kiirsti leidsin alternatiivi ja ostsin omale kammi.

Darwinist asusuin teeel alles õhtul ja täiesti üksinda. Darwin asub poolsaarel ja kuni Katherineni sõitsin tuldud teed tagasi. Kui olin sõitnud umbes 500 kilomeetrit, kui nägin pimedas tee ääres punast tulukest vilkumas. See oli nii ootamatu olukorras, kus öisel maanteel ei ole maju ega vastutulevaid autosi. Hoog oli nii suur, et alustuseks sõitsin sellest tundmatust „objektist“ mööda ja seejärel tagurdasin tagasi. Selgus, et jalgrattur oli üks Rootsi tüdruk Jo (Josefina), kes oli autot nähes ennast igaks juhuks kraavi ajanud, kuna tee on suht kitsas ja harva sõitavad autod on kuratlikult suured ja jalgratturile ohtlikud. Küsisin, kas ta vajab abi ja selgus, et ta oli parasjagu teel Alice Springsi. Sinna oli umbes 900 km. Kogu varustus elamiseks oli pakiraamil ja ta plaanis sõita lähima asustatud punktini, mis asus meie kohtumiskohast 20 km kaugusel. Toppisime jalgratta ja kogu varustuse bussi ja viisin ta asustatud punktini. Mina küll ei suudaks nii askeetlikult elada ja magada telgis, mis on tehtud moskiitovõrgust. Jo kogemus on muidugi võrratult suurem ja ta on käinud seiklemas Laoses, Kambodjas, Vietnamis jne. Parkisin bussi sinna lähesusse ja läksin magama. Hommikune dush tegi minust jälle inimese. Järgmisel päeval hakkas Jo ennast Alice Springsi poole sättima ja meie teed läksid lahku.

Mul ei olnud senini infot Queenslandi teeolude kohta. Lootsin, et suurest üleujutusest on möödunud mitu nädalat ja ehk on teed läbitavad. Seadsin suuna Vaikse ookeani poole ja sihtpunktiks Townsville.

Sel päeval tegin ka esimest korda pika päevase peatuse, kuna sooja oli kõvasti üle 40 kraadi ja see on vanale „Konnale“ liig. Startisin õhtul, kui peale päikeseloojangut oli +37 ja ööseks jõudsin Mount Isa linna. Mount Isa on ~30 tuhande elanikuga tööstuslinn, kus sain teada, et idaranniku teed on praeguseks kindlati läbitavad. Loodan, et see info on õige, kuna igasugused ümbersõidud võivad Austraalias olla väga pikad….

28.Jaanuar

Mount Isa